Inimvihkajast ahelsuitsetaja ja joodik Bernard peab Londonis raamatupoodi. Oma jälestust poodi sisseastuvate klientide vastu ei hoia ta vaka all ja kasutab igat võimalust, et neid alandada. Tema parimaks, ja ühtlasi ka ainukeseks sõbraks on meeleheitlikult kaaslast otsiv Fran, kellele kuulub raamatupoe kõrval asuv kunstipood. Kolmas liige selles sürreaalseid-koomilisi sündmusi kogevas trios on pidevalt stressis olev raamatupidaja Manny.
Minu aina süvenev Briti huumori ning sarjade obsession ei saanud ilmselgelt Black Booksi vaadates leevendust - tegu on põlise, häbitu ning ülimalt puise Briti sitcomiga, mis ei häbene löömast jalaga näkku kõigele, mis ette satub. Olles varemgi näinud mitmeid ja mitmeid Briti sitcome, see mind ei üllatanud - enne kogu sarja komplektse DVD-paki ostmist olin näinud esimest hooaega ning Bernard ning Manny olid juba enne sarja vaatama hakkamist kodused. Kui aga läheneda sarjale mingist teisest küljest kui otsesest situatsioonikomöödia vaatenurgast, siis on tegelikult tegu ka väga hea draamasarjaga, mis teatud mõttes peegeldab tavaliste nii-öelda "firmajuhtide" suhtumist enda ärisse ning ots-otsaga kokku tulemist. Pean jälle kordama, et puhtalt minu visioon, ei midagi muud. Kui aga rääkida lähemalt, mis eriliselt meeldis, siis selleks peab kindlasti olema väikesed detailid selle askeetliku raamatupoe juures - moosiröstsai laes, lirtsuvad-plärtsuvad molluskid, keda Bernard ja Manny tapsid kõige kättejuhtuvaga ning raamatu hindadega kauplemine. Selliseid sarnaseid ja sarja mittenäinule täiesti mõttetuna tunduvaid asju oli selle sarja juures tohulult ning lausa igas episoodis võis märgata selliseid asju kümneid. Põhiline pluss ongi sarja juures paindlikkus, sest ilma selleta ei oleks suudetud valmis meisterdada kolm hooaega seda ülinaljakat sarja - kui esimene hooaeg keskendus põhilisels tegelaste tutvustamisele ja raamatupoodi sisseelamisele ning teine tegelaste pahede ja erinevate maailmavaadete tutvustamisele, siis kolmas oli juba puhtalt vanal rasval libisemine, mis sitcomi puhul on alati väga hea - tehti lihtsalt tohutult palju karakteritele keskenduvat huumorit ning tegelikult lõppes ju sarigi niiviisi, nagu sa poleks varem seda kordagi näinud. Kui rääkida veidi lähemalt ka sarjas esinenud kõrvaltegelastest, siis neist peab ilmselgelt lemmik olema Simon Pegg Black Booksi kõrval asuva uue raamatupoe juhatajana, kes enda "We are a team" suhtumisega ajas mind naera iga sekund mil ta ekraanil oli. Kahjuks on aga minu arust tegu sarjaga, mille puhul enamikel episoodidel puudub see teatav taasvaatamisrõõm - tõepoolest, enam-vähem pooled episoodid on universaalsed ning mida oleks kasvõi kohe teist korda otsa vaadanud, kuid on tohutult palju episoode, milles käsitletud probleemid ja küsimused ei vääri ülevaatamist. Eks paistab tegelikult, sest näiteks Fawlty Towers on mul arvatavast neli-viis korda üle vaadatud ja vaatan igal ajal veel, seega kõik sõltub tujust. Praegu panen tema aga igatahes enda aega riiulile koguma ja las ta küpseb, ilmselt sügisel saab jälle välja võetud ja vaadatud, kas läheb sama ludinal kui praegu. DVD'del olnud lisad ei olnud midagi erilist, kuid eriti meeldis see Black Books tegelastega tehtud 10-minutine nukufilm, mille ajal olin terve aja kõht kõveras ja mis oli lihtsalt nii puhtalt andekas, et tee või tina. Väga super sari, puhas Inglise kvaliteet, kuid taasvaatamisrõõm võib olla puudulik ning oleks oodanud ka paari püsivat tegelast veel, kuna näiteks Fran muutus üpriski tüütavaks kolmandaks hooajaks. Naerutav ja originaalne, kuid võib shokeerida liigse puisuse ja teravusega - kindlasti mitte ka korraarmastajatele
