“Saddam on värdjas ja ameeriklased on sead,” ütleb iraaklasest vanamees kolm kuud pärast Saddam Husseini kukutamist filmi alguses. Film räägib kaosest ja trööstitust olukorrast, mis selles riigis valitseb, läbi kahe peategelase, vanaema ja tema lapselapse kogemuste nende lootusetul rännakul läbi Iraagi, et leida sõjakeerises kadunuks jäänud inimene, kes ühe teelise jaoks poeg ja teise jaoks isa. Film avab selle käigus ka Iraagi reaalsuse ja sealsete inimeste kultuurilise mitmekesisuse (poiss aitab vanaemal, kes räägib vaid kurdi keelt, teistega suhelda), puudu pole ka ameerika mõjud.
Plussid:
* Niivõrd elutruu ja reaalne
* Vanaema ja poiss olid suurepärased
* Ülesehitus oli suhteliselt mõnus ja kaasakiskuv
* Mainin korra veel - ülireaalse õhustikuga
* Michael Jackson on Ameerika linnapea
* Situatsioonid - bussisõit, hääletamine, pumbast vee saamine
Miinused:
* Ei julge eriti miinuseid välja tuua niii võimsa ja revolutsioonilise filmi kohta
* Lõpp kiskus veidi üksluiseks
Kokkuvõte:
Väga tõsine ja kurbades toonides film, mida soovitan kõigile - näitab Iraagi elu inimliku külje pealt ning juba tänu sellele on see film totaalselt revolutsiooniline. Lausa uskumatult head olid ka kaameratööd - võrdluses Mammutiga olid Paabeli Pojas kaameratööd ikka kordades paremad. Tõeline meistriteos, mis peaks olema koolis kohustusliku kirjanduse asemel nö "kohustslik film". 9/10
0 comments:
Post a Comment