Saaremaa Ühisgümnaasiumi 94.lennu kabaree "Where's my Cabarette?" 2. osa

Tänu kasvanud huvile lõikasin arvustuse kaheks - poolituspunktiks sai
pausikoht. Nii eelnevale kui sellele osale võib kommentaariribale tagasidet visata või siis mingeid muid kanaleid pidi. Kena lugemist ning kui midagi ebasobivat leiate, siis andke ainult teada. Gazaaaa !

13. Bänd "Mandariin"

Teine osa algas siis kohe üsna gruuviselt ja mõnusalt - laval oli Apelsini tribüütbänd Mandariin, kellel oli väga vägev stiil ja kõik tundus üsnagi paljutõotav (tegu oli küll muusikalise numbriga ning ei hakka enda musikaalset maitset hetkel arvestama). Enda "kontserti" alustasid nad Ivo Linna & Apelsini looga "Edisoni laul", mis oli üsna meeldivat tehtud ning igav otseselt ei hakanudki. Intstrumentaal jättis veidi siiski soovida - basskitarr oli liialt vali ning seepärast ei olnud kitarre põhimõtteliselt üldse kuulda. Peale esimest lugu mindi muidugi kindlat rada pidi - tutvustati ennast mingeid humoorikaid nimesid pidi, mis tekitas saalis naerurõkatusi. Teiseks palaks oli aga Rock Hotel'i "Kikilips" - klassikaline bluusilik pala, mis suutis isegi jala tatsuma panna ning tõmbas nende shõu meeldivat kokku. Kiitust väärivad muidugi kitarrisoolod.

14. Meesnaised

Kava, mis hiilgas suurepärase ideega - riietada naised meesteriietesse ning seega tuua vaatajate palgeile muie ning teha midagi tõeliselt teistsugust. Kavasse oli kaastatud ka suur hulk osalisi, kuid kahjuks oli reaalsus veidi tumedam - erilisi mälestusi sellest kavast pole ning kuigi isikupärane see millegipärast ei olnud. Oskan öelda vaid seda, et koreograafiliselt sisaldas see tegelikult mitmeid päris huvitavaid seiku nagu näiteks oskuslikud tõsted või lihtsalt gruuvivad tantsusammud, kuid siiski puudus asja idee meisterlikkusele vaatamata sära. Muidugi oli kõik kohandatud hästi muusikaga ning üldiselt siiski pigem positiivne kava - lihtsalt pisut, kuidas nüüd öeldagi, lihvimata teemant.

15. Jailhouse Confessions

Tegu on ühega kavadest, mis on kindlasti minu lemmikute killast - paljudele see ei meeldinud ning heideti ette mitmeid asju alates halvast teostusest kuni loo ingliskeelsuseni. Meelelahutusliku ja jäljendusliku külje pealt oli minu arust aga tegu tõeliselt suurepärase sooritusega - kõik osalised suutsid teha liigutusi pea üks-ühele rütmi ning kõik tundus ülimalt loomulik, justkui ei olekski heli fono pealt. Tõepoolest, võib-olla viibib saalis inimesi, kes ei mõista kuigi hästi inglise keelt, kuid ma olen ka kindel, et sellisel kujul on sellel asjal tõeliselt palju fänne.
Otseselt kedagi kiitma ei hakka, kuid oleks oodanud riietuse kohalt isegi veel ekstreemsemat lähenemist - riided oleks võinud olla veelgi diivalikumad ja bitchilikud. Samas aga oli nagu oli, praegusel kujul on kõik väga super ja üks isikupärasemaid ning meeldejäävamaid kavasid kindlasti.

16. Zombie'd

Zombid on minule väga hingelähedane teema - kindlasti ühed lemmikuimad nii-nimetatud õudusfilmikangelastest. Kavas loodud õhustik oli väga zombie'lik - pimedus, kergelt kõle muusika ning suurepärased kostüümid. Arvatavasti oligi tegu parima loodud õhustikuga kavaga üleüldse. Koreograafiliselt ei olnud midagi kuigi üllatavat, kuid kõik oli siiski meeldejääv ja kuratlikult meelelahutuslik - mõnusalt robotlikud liigutused, verejanulised zestid jne läks väga hinge. Lähemat kiitust vajavad ka kostüümid - kõigi kostüümid olid erinevad ning see andis ka isikupära. Ka lavalt lahkumine oli ülistiilne - üks grupp zombie'sid hirmutas teised zombie'd lavalt ära. Pisike õuduspärl kabaree stiilis, suurepärane idee, super teostus ja üldse on kõik väga positiivne (Märt Avandi ütlused nakkavad)

17. Celine Dioni huumor

Tegu ei olegi kavaga - see on Komöödia suure algustähega. Homovõtmes balett Celine Dioni taustal ning lisaks veel elemente Titanicust - kes selle lause peale juba naerma ei hakka, peab olema ikka tõeliselt negatiivne inimene. Kõigil osalisetel olid suurepärased kostüümid (loodetavasti ei lange ma liialt homolikku mulli), koreograafia oli geniaalne ning ülinaerutav ja emotsioonid osalistel olid tõeliselt loomulikud. Rohkem ei oleks aga paslik sellest kavast rääkida - see on liiga geniaalne, et seda detailsemalt sõnul seletada. Nüüd räägivad vaid pildid... (mõistke muidugi, et kõik kommentaarid on naljaga)

Mart ja Lauri - priimabaleriinid

Mehed sukkpükstes - "heterofest"

Titanic on hukule määratud

Mart Laus justkui pilvil hõljumas


18. Duett

Tegu oli siis põhimõtteliselt puhtakoelise duetiga - Helina oli puhtalt laulja ning Gerrit mängis samal ajal ka kitarri. Kahjuks aga, olgem ausad, ei olnud kontseptsioon kuigi tugev ning juba esimese 30 sekundi jooksul avastasin end mitmeid kordi mõtlemast asjust, mille peale ei tohiks mõttelõng kabaree ajal minna. Vokaalse poole pealt aga ei heida midagi ette - hääled klappisid ja vaatamata igavusele oli tunda siiski professionaalsust. Gerriti kitarr oli küll, olgem ausad, veidike häälest ära, kuid lugu oligi põhiliselt vokaalil põhinev ning instrumentaal ei omanud suurt tähtsust. Filler, kuid suhteliselt mõistmatu tagamõttega ning ülejäänud kavade kõrval suhteliselt tühine ja igav, samas aga professionaalselt tehtud.

19. Trikikava

Kava, mis on puhtalt ehitatud ülesse erinevatele tõstetele ja akrobaatikale - tegelikult tõeliselt kindlapeale minek, kuid nõuab head tempohoidmist, et asi püsiks sünkroonis. Üldiselt vedas idee ennast väga hästi välja ning tõsted olid pea kõik mingil määral erilised ning üllatavad. Väga kõrge meelelahutusprotsendiga kava igatahes. Meeldisid ka kõigi meesosapoolte erinevused - Henril näis kõik käivat nagu üle jala, Velve oli lihtsalt boss ja Lauril tulid asjad välja ülimalt loomulikult ning sellega käisid kaasas parimad näoilmed. Huvitav kava igaljuhul - pole muud kui kolm paari sooritamas muusika saatel tõsteid, kuid samas suudeti muuta asi täiega meelelahutuslikuks ning vaatamta spetsiifilise riietuse puudumisele, suutis see mõnele suurejoonelisemale kavale silmad ette teha.

Teine nägemine: Triinu Sepa ja Ken Kaljuranna kavva lisamine tõi särtsu juurde - fiiling oli veelgi parem ning sellega korraga sain veel paremini aru, kui keerulisi tõsteid seal kavas tegelikult on. Kiitus igatahes kõigile osalistele ning see pisikene muutus muutis asja ainult paremaks.

20. Hiphop

Kindla peale on tegu kabaree ühe keerulisima koreograafiaga kavaga üldse - nagu ka kuulsin, kirjutas kava valmis Sandri vend, kes oli kas külalisesinejaks. Üldjoontes aga ei ole kavas midagi keerulist, alguses on väike hiphoplik stseen trepil ning hiljem siis tantsuosa laval. Meeldejäävaimaks momendiks on kindlasti ühe külalisesineja breiktants, mis võttis kogenematul vaatajal kindlasti moka töllakile. Millegipärast jäi aga kava mulle kuidagimoodi kaugeks - põhjuseks võib olla muidugi ka minu erinev stiilieelistus, kuid samas tundus veidi võõrana ka lausa kahe külalisesineja sissetoomine, kuna see tõik muutis kogu olemuse, teostuse ja meelestatuse vähe ebaoluliseks ning kõik tundus justkui ebasaaremaaühisgümnaasiumlik. Pärast kava oli aga vali aplaus ning minu sõna siin eriti ei maksa - tugev koreograafia, hea esitus ning hästi valitud musikaalne taust, kuid minu jaoks veidi kauge ja võõras.

21. Tango

Mis oleks üks kabaree-etendus ilma tangota ?! Tõepoolest, vaat et midagi. Ega see on tõesti üks kavadest, mis nõuab lihtsalt tantsu õppimist, veidikest varieerimisoskust, tsipakest loovust ja ongi kõik kena. See on ka tõepoolest üks kava, mille kohta oleks patt öelda midagi a'la et oli igav või et ei kütnud meeli piisavalt - tango on üks osa kabareest ning nii see on. Sooritatud oli hästi ning eriti andis vürtsi juurde see Karl-Oskari ja Cabarette'i teema, mis tõi nagu pealtnäha täiesti teematusse kavasse nagu tango sisse ka tugevalt teemapunkti. Korralik sooritus, küllaltki vaatemänguline ja hästi korraldatud liikumine.

22. Tüdrukute stripp

Tüdrukute stripp on ilmselt igal aastal üks kavadest, mille ümber käib kõige rohkem juttu enne esilinastust - kes osalevad, kuidas piirides asi on, mis kujul asja esitatakse. Sel aastal oli aga asi praktiliselt veidi teisiti - juba varasemalt oli olnud kaks tõeliselt seksistliku, kuid samas mitte stripinime väärinud kava, seega ei olnud vaatajatel sellele kavale enam kuigi kõrgeid ootusi seatud. Asi oligi ülimalt stiilselt mängitud ning kõik jäi piisavalt maitsekuse piiridesse (kahju ainult, et nii palju riideid selga jäi). Üldiselt aga piisavalt kuratlik kava, et hellitada nö "teisereapervertide" meeli ning kindlasti jääb see ka pakkuma mingil määral jutuainet pärast esitust.

Teine nägemine: Suured tänud, suured tänud - seekordses kabarees lõppes tüdrukute stripp korsettide äralendamisega, mis muutis kava kordi meeldivamaks. Vaatamata kesisele publikule, kes ei võtnud vaevaks praktiliselt ühegi kava lõpus plaksutada, oli tegu ikkagi väga vägeva sooritusega ning arvatavasti järgmine reede solistikate ajal enam mingeid lisariideesemeid seljast ei lenda (perversne lootus siiski püsib)

23. Poiste stripp

Poiste stripp on kindlasti teema, mis vastupidiselt eelpool mainitud naiste stripile kütab just tüdrukute meeli - ei oska küll mingit filosoofilist jura selle kohta ajada, aga ilmselt ikka liigub jutte, et mis värvi aluspüksid on jne. See aasta tehti asi väga kiiresti ära - püksid lendasid jalast üllatavalt ruttu ning tüdrukud said enda rõõme nautida üllatavalt kiiresti. Taaskord oli just eriline lemmik Rimo Timm, kes võttis asja täiega hingega. Rohkem ongi üsna raske öelda - riietusstiil kui selline oli hea ning ka lõpptulemus oli väga humoorikas. Naistele kindlasti meeldis ning mis muud sellest ikka saada vaja...

24. Kankaan

Kankaan on ilmselt siis üks neist osadest kabareel, millest pole mõtet eriti juttu teha - minu kirjutatud jutust ei saaks lihtsalt mingit fiilingut, mida võib tunda selle ajal koha peal. Samas aga tasub ära mainida, et selleaastane kankaan oli tõeliselt suurejooneline - kasutati valgusshõud, osade tüdrukute aknalaudadel esinemine muutis kogu kava avaramaks ning veelgi suurejoonelisemaks. Eriti meeldiv oli ka pidev kohtavahetamine, mis tekitas juhuse, et polnudki vaja ümberringi vaadata - jälgid vaid enda ette ning näed kõike, mida vaja. Muidugi ei puudunud sealt ka selline klassikaline melu - hirm et saad kontsaga näkku, tüdrukute kõrgele viskamine jne. Erilist kiitust väärib minu arvates sel aastal just poiste osa, mis oli jõudnud lausa akrobaatilisele tasandile ning oli eriti meelelahutuslik. Olite tublid, saite viie korraga hakkama, kuid nagu kuulsime Mihkel Lembri suust - Minikate ajal teeme seitse.

Videoklipp, lõputeema ja kokkuvõte

Teine videoklipp oli veelgi viimistletum ja lahedam, kui eelmine - ülimalt hästi olid ühendatud video ja reaalsus. Klipp kujutas siis seda, et Sander ja Karl-Oskar sõitsid autoga ning Sander mainis, et on Karlile korraldanud kohtumise Cabarette'ga. Autoga sõideti kooli ette ning kaamera näitas, kuidas Karl-Oskar jalutas kooli peauksest sisse ning kõndis mööda koridori kuni aulaukseni, kust ta siis reaalselt sisse astus. Taustaks käis koguaeg lugu Journey - Don't Stop Believing, mis on minu arvates tõeliselt vägev lugu ja sobis ülimalt hästi just sinna momenti ja konteksti. Lõppes asi muidugi õnnelikult - Cabarette ja Karl-Oskar said kokku ning algas kankaan. Kiidaksin just videoklippe ning seda, et suudeti kogu asi välja vedada vaid kahe klipiga - see andis võimaluse muuta ka klipid eriti andekaks ning viimistleda neid viimse tilgani. Otsustasin tuua ka kokkuvõtte siia alla, kuna see tekstijupp jätab nii või naa juba veidike kokkuvõtte mulje. Kindlasti kiidaksin selleaastast kabareed igati - ÜLIVÄGEV elamus ning ei suuda ära oodata 21. jaanuari, et näha seda uuesti. Eriti hinge läksid sel aastal non-stop stiil, ülimalt hästi viimistletud kostüümid ja ülihead kavade ideed. Palju rohkem polekski kokkuvõtteks ilmselt öelda - soovin kõigile kabareelistele tugevat närvi, palju edu ja hulka häid esinemisi !

Teine nägemine: Kõik õnnestus väga hästi, kavades oli teatavaid voolavuseprobleeme vähem märgata ja mõned suuremad muudatused muutsid ainult elamuse veelgi paremaks. Kahju ainult, et publik sattus niivõrd nadi - rahvast oli rohkem kui inimesi, kuid aplausid meenutasid mingit pensionäride munadepühapidustuste aplausi. Olgem aga ausad, et põhiline on siiski tunne iseendal, et kõik õnnestus korralikult ning midagi, mille pärast häbi tunda, ei juhtunud. Mingit üllatavat pettumust ei tulnud ning järgmine reede uuesti !