Peyton Westlake on teadlane, kes leiab mooduse, kuidas toota sünteetilist inimnahka. Kuid on üks viga; sünteetiline nahk ei kannata valgust ning kestab ainult 99 minutit. Kui gängsterid ründavad Peyton´it, saab ta kohutavad põletushaavad ja kõik arvavad, et ta on surnud. Püüdes kättemaksu täide viia, saab Peyton aka Varjumees maskeeruda ükskõik kelleks, kuid tal on ainult 99 minutit aega, kuni maskeering kaob ja ta on paljastatud.
Selle filmi näol sain ikka tõeliselt suure üllatuse osaliseks - huvi pärast astsun sisse Ülemiste keskuse Filmipoodi ja kaesin üle selle üleüldise DVD'de portsu ning leidsin sealt selle - Sam Raimi loodud täiesti tundmatu koomiksifilm, mille peaosas mängib Liam Neeson ning millel on muusika loonud Danny Elfman. Lisaks oli DVD hinnaks naeruväärne 1,29 eurot. Ilma kõhkluseta ei jäänud mul muud üle kui see üllitis soetada ning jäin vaikselt ootama kojujõudmist, et lükata plaat pleierisse ning kaeda üle.
Tegu on arvatavasti ühe alahinnatuima filmiga, mida ma tean - Sam Raimi on üks režissööridest, kes omanäolise juustususega suudab muuta ka kõige tülgastavama ja mõttetuma idee suurepäraseks kassahitiks. See film ei saanud küll kassahitiks, aga suurepärane meelelahutus on see film igatahes. Liam Neeson on selles filmis oma hiilgeajal ning ta teeb tegelikult üsna mittemidagiütleva rolli, ent kohutavad (aga samas väga meelelahutuslikud) greenscreen kaadrid muutsid tema karakteri ülimalt mõnusaks. Kellele ei meeldiks tegelane, kellel on võime tõmmata endale pähe kelle tahes mask ning olla 99 minutit see keegi ?!
Samuti oli seal ikkagi tipptasemel aktsiooni - ligi viis minutit pikk olukord helikopteritega oli väga geniaalne ning tänu ülimale meelelahutuslikkusele vaatan isegi kõrvale kohatiselt liigselt naiivsuselt ja lihtsalt teostuselt. Film suutis pakkuda ka mõnusad naerukrambid lõpumomendil, kui põhimõtteliselt filmi viimasel kümnel sekundil ilmus kaadrisse Darkman, maskeerituna Bruce Campbelliks - kes teab, see teab.
Samuti oli seal ikkagi tipptasemel aktsiooni - ligi viis minutit pikk olukord helikopteritega oli väga geniaalne ning tänu ülimale meelelahutuslikkusele vaatan isegi kõrvale kohatiselt liigselt naiivsuselt ja lihtsalt teostuselt. Film suutis pakkuda ka mõnusad naerukrambid lõpumomendil, kui põhimõtteliselt filmi viimasel kümnel sekundil ilmus kaadrisse Darkman, maskeerituna Bruce Campbelliks - kes teab, see teab.
Ega selle filmi kohta kuigi palju öelda polegi - puhas meelelahutusfilm suurepärase soundtracki ja hea peaosatäitjaga - ei sobi just kõigile, aga vanakooli äktsioni austajatele on see kindel teetass. Kindlasti ei ole ta aga praegusest mannavahukultuurist hellitatud publikule mõeldud - mitmed stseenid üllatavad ikka kohutava julgusega (samas aga mitte groteskiga), mis võib olla nõrgemale vaatajale üsnagi harjumatu. Kergelt varjus olev koomiksimöllukas, mis oma puisusega võlub kindlasti mitmeid selle zanri austajaid
0 comments:
Post a Comment