Napoleon Dynamite on ekstsentrikust teismeline, kes elab koos oma vanaema ja 30-aastase töötu vennaga, kes kolab päevad läbi Interneti jututubades. Kui külla tuleb Napoleoni onu Rico, muutub elu peaaegu väljakannatamatuks. Ka koolis ei ole elu oluliselt parem, õnneks on tal siiski kaks sõpra, Pedro ja Deb. Kui Pedro klassi presidendiks kandideerib, leiavad nad endale ka lõpuks missooni, mis koolipäevi aitab täita ning mis muudab nende muserdunud elu veidigi helgemaks
Tänu suvisele ilmale tuli mul tohutu isu kvaliteetsete noortefilmide järele - kvaliteetsuse all pean silmas kas kerge x-faktoriga indifilme, suurt kõlapinda leidnud 80'ndate muhedaid kolledžikomöödiaid või siis uuema aja mõnusa fiiliga kvaliteetfilme nagu on ka Napoleon Dynamite. Filmi asusin vaatama ilma midagi teadmata teemast - lugenud olin vaid mõnd arvamust, kus toodi välja just filmi veidrus ja isikupärasus. Mulle see istus ja asusin kaema, millega on tegu. Film ongi tegelikult lihtsalt üks rännak läbi suure Veidruste Kuningriigi. Sisututvustuse järgi võib tõepoolest jääda tunne, et seal on mingisugunegi pidev sisuliin, aga tegelikult on see vaid jälgede segamiseks - film on totaalselt hüplev, kus korra näidatakse, mis idiootususega saab hakkama Napoleon, ent järgmisel hetkel jällegi mingi täiesti suvalise jorsi dialoogi mingi teise täiesti suvalise jorsiga. Võib küll tunduda, et ma teen momendil filmile justkui kriitikat, ent tegelikult oligi see meeldiv. Taoline hüplikus ja selline "go-with-the-flow" olemine muutiski filmi mulle nii südamelähedaseks, et mitmel korra leidsin ennast lihtsalt kõht kõveras irnumas, kuna kõik tegelased oma isikupäras ja veidrustes olid lihtsalt niivõrd hästi välja joonistatud, et iga nende tehtud liigutuski tundus geniaalseim huumor. Lisaks annab see film ka tohutul hulgal elutarkust - näeb ära, millised on tõelised Pedro vuntsid, millist toitu antakse laamadele, kuidas testida plastiktopise vastupidavust ning milliste viisidega võita tüdruku südant. Nagu on kindlasti paljud ka varem maininud, ei ole see film kõigile - massikultuuri austajate jaoks jääb selle filmi olemine arvatavasti natuke ebamääraseks, kuna pideva sisu olemasolek on paljudele arvatavasti väga oluline. Ent siiski, kes austab väheke x-filme, siis vaadaku kindlasti seda - kahetseda ei tule kohe kindlasti ning ilmselt üritate veel pikka-pikka aega Napoleoni "Just Dance" tanstuliigutusi järgi teha. Lõppu lisan ka lühifilmi "Peluca" Jared Hessi poolt, mis on justkui eelluga Napoleon Dynamite'le. Huvitav ja tohutult naljakas film nohikutest, veidrikutest ja eluheidikutest
0 comments:
Post a Comment