Andrei Rubljov [originaaltõlkes Andrei Kannatused] (1966)

|

Andrei Tarkovski jäädvustas oma versiooni 15. sajandi vene munga ja kuulsa ikoonide meistri Andrei Rubljovi eluloost 1969. aastal, võitlemaks omal moel Nõukogude režiimi vastu. Venemaa ajaloos oli 15. sajand raske periood, mil riigi valitsemise pärast tülitsesid rivaalitsevad printsid ning riiki ähvardasid tatarlaste sissetungid ja rünnakud. Film jälgib Rubljovi mungaelu ning kunstnikutööd, tema kannatusi, hirme ja lootusi.


Ausalt öeldes, on selle filmi kohta lausa väga keeruline midagi kirjutada. Taaskord kinnitas Tarovski, et ta suudab luua filmi näol tõelisi kunstiteosed, kus on väga hell piir perfektsuse ja ülevoolavuse vahel. Samuti oli ka väga hea jälgida Rubljovi eepilist teekonda koos Feofan Grek'iga, mis hiljem arenes üle üpris keeruliseks kannatuste rajaks. Sisusse ei tahakski süübida, kuna see diskussioon võtaks aega tunde ja tunde ning minu öeldud sõnad ei omagi tegelikult mingit tähtusust - see on film, kust iga inimene haarab just seda, mida ta endale haaratavaks peab. Edasise pildi filmist annavad pildid - kui kellelgi tekkis suurem huvi, siis vaadake kindlasti ära, kuna tegu on stiilipuhta ja eepilise Vene filmiga, mis jõudis rahva ette viis aastat pärast valmissaamist ning pani vaoshoitud Nõukogude inimese mõtlema. Viimase pildina on Andrei Rubljovi kuulsaim ikoon - "Kolmainsus", mille ta maalis Troitski katedraalile (kuhu ta filmi lõpus suundus koos vaevatud kellameistriga). Eepiline retk koos Andreiga, mis nõuab pingsat mõttetegevust, ent ei jäta kohe kindlasti külmaks





0 comments:

Post a Comment