Dead Snow (2009)

|
Kaheksa meditsiinitundengit otsustavad lihavõttepühad mägedes veeta. Seal olles kohtavad nad veidrat matkajat, kes räägib hirmutava loo Teise maailmasõja ajal mägedes surnuks külmunud natsidest. Veidi hiljem leiavad noored oma mägimajast natsidele kuulunud varanduse, mida viimased peagi zombidena tagasi nõudma tulevad.

  Dead Snow'ga on täpselt samasugune lugu nagu Army of Darknessiga ehk kunagi ammu jäi 
see vaatamata ning siis kuidagi ei tekkinudki tunnet, et peaks vaatama. Võib-olla aga oligi parem - sellal ei olnud ma veel õudusfilmidega niivõrd hästi kursis kui praegu ning sellal ei olekski ehk sellest filmist kogu võlu kätte saanud. Pean ausalt ütlema, et ega ma Skandinaavia kinoga väga kursis ei ole (olen näinud vaid 3-4 Soome filmi ja sama suurel hulgal Rootsi filme), aga see film oli ikka tõeliselt tipptasemel. Põhiliselt iseloomustabki filmi taoline mängulisus, kus režissöörid külma kõhuga muudavad iga absurdse olukorra veel kraadi võrra absurdsemaks - kes oleks osanud oodata Norra filmist, et keegi ripub kaljult alla soolikate otsas ?! Kui juba stsenaarium ja idee suutsid mind enda läänelikkusega üllatada, siis erilise üllatuse pakkus just see, et umbes 2/3 filmist käis katkematu zombietapp ja aktsioon ning kusagilt ei paistnud, et võiks hetkeksi igav hakata - pigem tekkis isegi mingisugune ülevoolav ekstaas, et kui mässavaks ja lõbusaks saab üks film minna. Ei tohiks ka alahinnata näitlejaid - kõik olid stabiilselt väga mõnusad, aga eriliselt meeldis tüüp, kes tappis oma mõnikümmend natsisombid tomahoogiga ja viskas Molotovi kokteili aknast mööda, tänu millele läks tema ja tema semu põhiline varjupaik põlema. Sarnast Army of Darknessile, on selle filmigi puhul keeruline midagi täpsemalt kirjutada - selle verepeo lahedusest ja professionaalsusest saab aru siiski alles pärast nägemist - oli see ka ju põhjus, miks mul kui suurel veriste õudusfilmide austajal oli SEE film nägemata. Soovitusi parem ei hakka andma, kellel sobiks ja kellele mitte - selliste filmide meeldivus on paljude inimeste nii-öelda "guilty pleasure" ning kes teab, kes teab. Hullumeelne, uuenduslik ja häbitu õuduskomöödia, mille puhul on keeruline uskuda, et film on pärit Norrast

 
Armas Norra näitlejanna Jenny Skavlan - susi teda puregu, kes tema tegelaskuju suremise stsenaariumis esimeseks kirjutas

0 comments:

Post a Comment