Viimased 60 aastat on tulnukas nimega Paul veetnud aega ülisalajases sõjaväebaasis. Teadmata põhjustel otsustab targutav kosmoserändur ühel päeval sealt põgeneda ning kasutab selleks esimest mööduvat sõidukit. Selleks on renditud autosuvila, milles rändavad kaks ulmefilmidest, -koomiksitest ja -romaanidest läbi imbunud nohikut Graeme Willy ja Clive Gollings, kes tunnevad pärast esmasest shokist ülesaamist siirast rõõmu ootamatu kolmanda astme lähikontakti üle. Nende kannul on föderaalagendid ja nende poolt kogemata röövitud noore naise fanaatiline isa. Kaks lootusetut nohikut aitavad kauget külalist, kes võib omakorda teha neist galaktika kangelased.
Paul on tore ja väga eestlaslik poisinimi - mulle seostub Pauliga isegi taoline kaheksast-tööle-viiest-koju-kolm-õlut-magama tüüp, kes ei paista millegi poolest silma - see tüüpiline suitsetav, ropendav ja kärakahimuline Paul ei ole aga kohe kindlasti selline kuju, kes ei jääks meelde - tema eksistents on kaheldav, nagu mulle on tavaks öelda. Paul oli selline tõeliselt nunnu film, mis on tegelikult isegi veidi erinev Pegg-Frost endistest ühistöödest - võmmifilm ja zombietapp olid siiski suhteliselt ilmgselged britimaigulised hollivuudifilmid, mis enda terava ja sütikmusta huumoriga naerutavad ainult teatud inimesi. Sel korral oli aga mindud minu silmis veidike lihtsama vastupanu teed - kogu sisu oli väga lineaarne ning see andiski võimaluse mängida läbi erinevaid nalju ehk isegi minu kõrval olnud tusases tujus vanaproua turtsatas naerust paaril-mõnel korral läbi filmi. Kindlasti on see aga ka teatud mõttes pluss, kuna jälgimine on ülimalt lahe ning ei ole üldpilti segavaid keerulisi teemasid, mis haaraksid sind liialt kaasa ja kujuneksid nii-öelda tammiks kiirevoolulisel jõel. Isiklikult meeldis mulle üleüldse kogu ülesehitus - ei olnud mingit salatsemist, kuna Paul toodi kohe mängu ning ei olnud mingit keerutamist, et tulnuka toome sisse 48minutil ja siis näitame ainult sekundit kaks korraga. Puuduvad küll ametlikult allikad, kust võiks saada selle kohta informatsiooni, kuid tagasi mõeldes tundub see film justkui sci-fi paroodia, kus tümitatakse mitmeid kaheksakümnendate ulmefilme, mis enda tsitaatide ja kuulsate kaadritega on kõigi mäludesse süübinud. Minule meeldis film väga ning ega sellest suurt midagi kirjutada polegi - kui sulle istuvad britimaigulised filmid väga heade Briti näitlejatega, mis ei ole aga päris kindlasti igaühe teetass - kui sa ei ole enda teetassi veel avastanud, siis võid seda filmi kasvõi alustuseks vaadata, kuna see on selle zanri jaoks väga hea "tutvustav" film.
Hüsteeriline ulmejant, kus on peategelaseks suitsetav ja ropendav Seth Rogeni häälega tulnukas (!!!!!)
Paul Indias
0 comments:
Post a Comment