Rikas ärimees, kellel on näiliselt kõik eluks vajalik olemas, ei suuda enam oma senise maailma igapäevaelu taluda ning kolib maale elama, et seal erakuna taas oma mina ja koht selles maailmas leida. Elu "usukuulutajana" pöördub aga tema vastu ning tema teele langeb mitmeid nii suuremaid kui väiksemaid toikaid.
Enda üllatuseks olin ma kunagi, aastaid tagasi, näidud Meeletut lünklikult teles, mis meenus aga alles filmi vaatamise käigus - õnneks ei rikkunud see aga filmielamust. See oli ka arvatavasti põhjus, miks mul kuskil sügaval sisemas oli mingi kahtlane eelaimdus selle kohta. Õnneks olen vahepeal aga kõvasti filme ära vaadanud ning nüüdseks ei olnud eelaimdustel enam alust - tegu on tõeliselt mõnusa ja koduse Eesti filmiga. Tõepoolest, temaatika on jällegi väga lihtne ja korduvalt-korduvalt läbi proovitud, ent Jaan Tätte ja Elmo Nüganeni ühise liiduna on käesolevas teoses mingisugune mõnus kodumaitse. Ma arvan, et just see teatav hingelähedus ongi see, mis suutis kogu filmi vältel köita - nii soe tunne tekkis, kui parmud õnnelikult kärakat pannes tammetõrusid peos hoidsid. Samas ei tohiks aga tagaplaanile jääda ka näitlejad - Rain Simmul olid totaalselt karakteris ning hajevilolekut ei võinud täheldadagi; Mari-Liis Lill oli väga armas lillelaps, kes oli teatavas mõttes justkui kuradike - utsitas Toomast pidevalt endaga "möllama", kuid kui Toomasele see teadvusesse jõudis ja ta midagi tegema hakkas, lükkas tema kõik lubatu ümber ning lubas järgmine kord kõike teha; Indrek Taalmaa oli kõige tüüpilisem rikkurist linnavurle, kes oli nõus ka loopima fekaale oma sõprade pihta, et vaid rohkem maid kokku kraapida ning loomulikult võiks nii rääkida veel kõigist näitlejaist, ent see läheks väheke pikaks. Kindlasti üks omanäolisemaid Eesti filme, mis on tugevalt alahinnatud ning minu arvates on tegu ühe põnevaima enese leidmise ning "mõtte" otsimise filmiga üleüldse. Miinuseks peaksin mina ainult filmi viimaseid kahe-kolme minutit, mil kohtusaalis hakkas sadama vihma - ma olen võib-olla küll liiga kitsa mõtteviisiga, aga ma ei suuda näha põhjust, miks oleks pidanud filmi niiviisi lõpetama. Loodetavasti tegijaile aga meeldis. Mõnus Eesti film eneseleidmisest läbi kerge maausulise võtme
0 comments:
Post a Comment